teine külv

Veetsin õhtu elutoa põrandal mullakoti ja topsikutega ning eelpool nimetatud taimed said ilusasti kasvama.

Roosa miisusaba seemned olid lisaks paberpakendile ka kapslisse pakitud. Kõik 15 seemet ilusasti olemas. Öeldakse, et seeme tuleb mulda panna sama paksu mullakihi alla, kui seemne enda suurus on. Niisiis jäid väikesed miisusabad mulla peale - igasugune mullakiht oleks nendest paksem olnud.

... ja seega oli kohe näha, kui seemned idanema hakkasid.

Maasikaspinati seemned olid veel pisemad. Kui neist kõigist taim kasvab, saab sügisel mahla teha! Seeme sai alles mulda, mina aga kibelen juba kangesti marju maitsma.

Peiulill "Jolly Jester" üllatas oma kahevärviliste seemnetega. Nägid välja nagu mõned Jaapanist pärit kaunistutega söömispulgad. Nende õisi tahaks juba ka näha.

Eelmise kodu aias oli lilledele päikest vaid paar tundi päevas, nii et paljud kahjuks õitsema ei läinudki, aga see ei takistanud mind neid siiski kasvatamast. Nüüd on "Jolly Jesteriga" sama hirm, et äkki õisi ei tulegi, kuid püüan endale meelde tuletada, et uues aias on nii hommiku-, päeva- kui õhtupäike.

Kui otsustada äsja söödud meloni seemned ka idanema panna, ja siis avastada, et kodus pole enam ühtegi karpi, tuleb appi plastikust pudel. Üks külg lahti lõigata, muld sisse, ja tulemus missugune! Siinkohal soovitan kõigil pudeli silt sellest kohast alles jätta, kus on triipkood peal: saab peale taimede eemaldamist veel taara-automaadist raha kah tagasi.

Kuna kodus on remont, tuleb aeg-ajalt külastada ka ehituspoode... kus müüakse pisikesi nartsisse, kelle lihtsalt peab kevade tervitamiseks koju tooma.

Poes "leiunurgas" oli ka üks 50-sendine ratsuritäht - üks minu kauaihaldatud lemmikuid.

sula

Käib märtsi teine nädal. Otsustasin sahtlist kõik kinnised seemnepakid välja otsida ja vaadata, mille veel mulda võiks pista. Valituks osutusid:

roosa miisusaba (Ptilotus exaltatus Joey),
maasikaspinat (Chenopodium capitatum),
peiulill Jolly Jester (Tagetes patula Jolly Jester),
lavendel (Lavandula Hidcote Blue),
hiina aedaster (Callistephus chinensis pompon),
päevalill (Helianthus annuus Color Fashion),
vanikkuljus (Cobaea scandens),
mätashari (Celosia plumosa),
lobauba (Lablab purpureus).

Ootamatult lausa üheksale taimesordile hälli pakkuda võib teinekord keeruliseks osutuda... õnneks oli mingist ajast alles jäänud kaks tordikarbi kaant, kaks plastikust ühekordseks kasutamiseks mõeldud supikaussi, üks kirsstomatite karp, kolm salatikarpi ja hädapärast sai veel viimaseks anumaks pooleks lõigatud üks tühi mahlapakk - taaskasutus! Nüüd jääb veel õhtuseks ülesandeks kõik seemned mõnusasti sooja mulla sisse peita ja siis oodata-uudistada, kes neist esimesena rohekõrvad välja pistab.

Vahepeal jõudsin ka kuldreneti lõikamiseni. Selgus, et puu on palju haigem, kui esialgu välja paistis ja tegelikult tuleks ta üldsegi maha võtta. Kahju on küll, kuldrenett on hea õun ja uue puu kasvatamine võtab päris kaua aega. Suutsin hambad kokku suruda ja 1/3 puu võrast siiski säilitada. Kõige tervemateks osutusid üles kasvanud vesivõsud, millest ma siis omakorda pidin valiku tegema, et võra päris taevasse ei sirutuks. Lõpptulemusega olen päris rahul:

(võra on täitsa tipus, vasakult paistab naabrite puu)


Kõige suurem ära saetud oks


Lõigatud okste hulk kasvab

Aga toas kasvavad

Ja tärkasid ka pisikesed punased metsmaasikad (jälle varem kui kollased!)
Võrdluseks minu väike sõrm

Kevad hiilib vaikselt ligi

Kuigi väline temperatuur ütleb, et ikka veel on talv, sest plusskraadid ei taha kuidagi tulla, olen otsustanud, et see -10 külmalaine jääb viimaseks. Kui nüüd hakkab soojemaks minema, siis lähebki soojaks. Ei mingeid miinuseid enam.

Vahepeal on aga tubased taimed kenasti kosunud. Aknast paitab neid soe kevadpäike ning lumesulavesi kosutab mõnusalt väikesi juuri.

Punane paprika, sort "Gloria". Keskvarajane, suurte viljadega.

Kollane paprika, sort "Golden calwonder", keskmise kasvuga. Pistis nina mullast välja palju hiljem kui punane paprika.
Siit tulevad mürinal tomatid. Kõigepealt punased ja varavalmivad Jõgevalt pärit "Maiked",
siis kollased tomatid "Goldene königin", mille kohta sisetunne on kahtleval seisukohal, aga mõistus loodab parimat. Huvitaval kombel idanevad ka kollased tomatitaimed kauem kui kollased paprikataimed.
Metsmaasikad "Yellow cream" ja "Regina" ning sidrunmeliss, mille ka topsikusse pistsin, pole veel elumärki näidanud. Küll nemad ka jõuavad.

Pottidesse jõudsid ka roniliilia ("Gloriosa Rothschildiana") risoomid, millega mul varasem kogemus puudub, aga pilt pakendil lubab küll imelist tulemust. Üks mugulatest oli juba kergelt pehme, mistõttu ei pruugi temast midagi tulla, aga... siiski, rohenäpu lootus säilib ka kõige hirmsamates olukordades.


Esmaspäeval (5.03) lõikasin metsikut pesakasti-õunapuud. Eks näis, kas ta otsustab nüüd mingit sorti olla, tuleb talle üritada midagi külge pookida või jääbki puhtalt lindude pärusmaaks. Öeldakse, et mida hõredam võra, seda parem. Mulle tulemus meeldib. Fotot "enne" ei mõistnud ma teha, kuid aimu tema tüve otsas kasvanud võsast saab siit (üleval paremal nurgas olev puu).
Lähima nädala jooksul on plaanis tagasihoidlikumaks lõigata ka "Paide taliõun" ja "Liivi kuldrenett", nendest tegin üle ukse ka enne-pildid (nimetamise järjekorras):
Hakkasin nüüd mõtlema, et kas peaks õunapuudel õied kevadel ära lõikama, et nad saaksid peale lõikust ja pikki õunakandmisaastaid natuke puhata ja kosuda, või piisab kosutamiseks ainult lõikamisest... Oma aia õunu tahaks ju ikkagi maitsta ja vili on kena viis näha, kuidas lõikus mõjus. :)

Õunapuude lõikamisega saab tutvuda muuhulgas ka Sakalas ilmunud artiklis.

Kevad, tule juba!

Ootan pingsalt lume sulamist. Tahaks näha, mis sest džunglist sügisel siis ikkagi sai. Unistan mullakoormatest, mida mööda aeda laiali vedada saaks ning mis aitaks kasvatada uue, ohakavaba muru. Mõtteis on mul ammu valmis juba väike kasvuhoone aia nurgas, maasika- ja maitserohelisepeenar ning loomulikult palju värvilisi lilli. Maad katab veel aga lumi, nii et praegu ei olegi muud teha, kui suveks taimi ettekasvatama hakata.

Mõned seemned panin karpidesse idanema, nii kärsitu olen.

Punane paprika tõstab juba pead:


ja üks kollase paprika taim pistab ka nina välja:

Kui teised taimed ninad välja pistavad, saate teada, kes veel tulemas on... :)



Kass käib hoolega "augu" juures istumas ja hiiri püüdmas.

Uus maja, uus aed.

Esimest aastat uue aiaga. Mis ühele vana, see teisele uus.
Sügisel sai mõned pildid tehtud sellest, mis siin ees ootas...
Kõigepealt sai võsalõikuriga maja välja niidetud. Leidsime veel ühe erkrohelise monstrum-kasvuhoone ja umbes 8ruutmeeri suuruse kividega ääristatud augu ning saime aimu aia tegelikust suurusest. Aeg-ajalt võis võsa vahel näha üht vanatädikest, kes kasvatas idapoolses aiaservas omale kõrvitsaid. Ütles, et tal omal on aed nii väike, et käib siin kasvatamas. Loomulikult olid ta kõrvitsad eeskujulikult rohitud. Siiani naerame sõbrannaga neid rohitud kõrvitsaid... :))

Tegelikult on siin mõni kultuurtaim ka säilinud: üks metsakasvanud paide taliõunapuu, üks kuldrenett ja neli imetillukest elupuud, mille naabritädi salaja rohimas käies on vastu oma aeda istutanud. Naabritest juttu tehes - kõigil on ülimalt hea meel, et siia inimesed sisse kolisid. Maja oli nimelt u 4 aastat lukustamata ustega kassiparadiis. Ühed naabrid kirjeldasid väga elavalt, kuidas siin varem elanud tädike oli prügikotid maja taha visanud ning siis varesed seda saasta mööda ümbrust laiali vedanud olid. Üks naaber käis salaja oma aiaäärt rohimas, teised valanud tavotti ja muud jõhkrat kraami üle aia ronivale umbrohule kaela.

Kui aed oli heinast puhtaks saanud, lammutasime kasvuhoone maha, panin metsõunapuu otsa lindude pesakasti ja hakkasime keset hoovi laiutavat auku täis vedama. Kibekiirelt jõudsin oktoobri lõpus maha panna ka tulbi- ja nartsissisibulaid ning mõne krookuse; ostsime veel ühe kirsipuu "Meelika", pirnipuu ja ploomi "Märjamaa", mis ka kohe istutatud said. Õnneks oli detsember ja pool jaanuarist nii soe, et kõik uued aiaelanikud said kenasti juurduda.

Unustasin mainida K-rautast saadud 7 väikest elupuud, mille maja ette ritta istutasime. Salaja rohimas käinud naabritädi aia äärde tõin 3 astilbet: punase, lilla ja heleroosa; ning Viljandist vanaema aiast vedasin endise "augu" kõrvale sidrunkollast päevaliiliat ja põõsana kasvavat pisikeste õitega iirist. Mini-iirised istutasin tulbipeenra äärde ja K-rauta soodusmüügilt leidsin veel paarkümmend senti maksnud roosipõõsaid, mis said loomulikult kaasa haaratud.

Sügise lõpu koristustööd nägid välja umbes sellised:

Noorendatud ja ümberistutatud said ka marjapõõsad, mulla sisse kevadet ootama tippsibulad.

Kui esmane aiatöö suure kiiruga tehtud, jäi aed lume-ootuses puhkama.