sula

Käib märtsi teine nädal. Otsustasin sahtlist kõik kinnised seemnepakid välja otsida ja vaadata, mille veel mulda võiks pista. Valituks osutusid:

roosa miisusaba (Ptilotus exaltatus Joey),
maasikaspinat (Chenopodium capitatum),
peiulill Jolly Jester (Tagetes patula Jolly Jester),
lavendel (Lavandula Hidcote Blue),
hiina aedaster (Callistephus chinensis pompon),
päevalill (Helianthus annuus Color Fashion),
vanikkuljus (Cobaea scandens),
mätashari (Celosia plumosa),
lobauba (Lablab purpureus).

Ootamatult lausa üheksale taimesordile hälli pakkuda võib teinekord keeruliseks osutuda... õnneks oli mingist ajast alles jäänud kaks tordikarbi kaant, kaks plastikust ühekordseks kasutamiseks mõeldud supikaussi, üks kirsstomatite karp, kolm salatikarpi ja hädapärast sai veel viimaseks anumaks pooleks lõigatud üks tühi mahlapakk - taaskasutus! Nüüd jääb veel õhtuseks ülesandeks kõik seemned mõnusasti sooja mulla sisse peita ja siis oodata-uudistada, kes neist esimesena rohekõrvad välja pistab.

Vahepeal jõudsin ka kuldreneti lõikamiseni. Selgus, et puu on palju haigem, kui esialgu välja paistis ja tegelikult tuleks ta üldsegi maha võtta. Kahju on küll, kuldrenett on hea õun ja uue puu kasvatamine võtab päris kaua aega. Suutsin hambad kokku suruda ja 1/3 puu võrast siiski säilitada. Kõige tervemateks osutusid üles kasvanud vesivõsud, millest ma siis omakorda pidin valiku tegema, et võra päris taevasse ei sirutuks. Lõpptulemusega olen päris rahul:

(võra on täitsa tipus, vasakult paistab naabrite puu)


Kõige suurem ära saetud oks


Lõigatud okste hulk kasvab

Aga toas kasvavad

Ja tärkasid ka pisikesed punased metsmaasikad (jälle varem kui kollased!)
Võrdluseks minu väike sõrm