sula

Käib märtsi teine nädal. Otsustasin sahtlist kõik kinnised seemnepakid välja otsida ja vaadata, mille veel mulda võiks pista. Valituks osutusid:

roosa miisusaba (Ptilotus exaltatus Joey),
maasikaspinat (Chenopodium capitatum),
peiulill Jolly Jester (Tagetes patula Jolly Jester),
lavendel (Lavandula Hidcote Blue),
hiina aedaster (Callistephus chinensis pompon),
päevalill (Helianthus annuus Color Fashion),
vanikkuljus (Cobaea scandens),
mätashari (Celosia plumosa),
lobauba (Lablab purpureus).

Ootamatult lausa üheksale taimesordile hälli pakkuda võib teinekord keeruliseks osutuda... õnneks oli mingist ajast alles jäänud kaks tordikarbi kaant, kaks plastikust ühekordseks kasutamiseks mõeldud supikaussi, üks kirsstomatite karp, kolm salatikarpi ja hädapärast sai veel viimaseks anumaks pooleks lõigatud üks tühi mahlapakk - taaskasutus! Nüüd jääb veel õhtuseks ülesandeks kõik seemned mõnusasti sooja mulla sisse peita ja siis oodata-uudistada, kes neist esimesena rohekõrvad välja pistab.

Vahepeal jõudsin ka kuldreneti lõikamiseni. Selgus, et puu on palju haigem, kui esialgu välja paistis ja tegelikult tuleks ta üldsegi maha võtta. Kahju on küll, kuldrenett on hea õun ja uue puu kasvatamine võtab päris kaua aega. Suutsin hambad kokku suruda ja 1/3 puu võrast siiski säilitada. Kõige tervemateks osutusid üles kasvanud vesivõsud, millest ma siis omakorda pidin valiku tegema, et võra päris taevasse ei sirutuks. Lõpptulemusega olen päris rahul:

(võra on täitsa tipus, vasakult paistab naabrite puu)


Kõige suurem ära saetud oks


Lõigatud okste hulk kasvab

Aga toas kasvavad

Ja tärkasid ka pisikesed punased metsmaasikad (jälle varem kui kollased!)
Võrdluseks minu väike sõrm

Kevad hiilib vaikselt ligi

Kuigi väline temperatuur ütleb, et ikka veel on talv, sest plusskraadid ei taha kuidagi tulla, olen otsustanud, et see -10 külmalaine jääb viimaseks. Kui nüüd hakkab soojemaks minema, siis lähebki soojaks. Ei mingeid miinuseid enam.

Vahepeal on aga tubased taimed kenasti kosunud. Aknast paitab neid soe kevadpäike ning lumesulavesi kosutab mõnusalt väikesi juuri.

Punane paprika, sort "Gloria". Keskvarajane, suurte viljadega.

Kollane paprika, sort "Golden calwonder", keskmise kasvuga. Pistis nina mullast välja palju hiljem kui punane paprika.
Siit tulevad mürinal tomatid. Kõigepealt punased ja varavalmivad Jõgevalt pärit "Maiked",
siis kollased tomatid "Goldene königin", mille kohta sisetunne on kahtleval seisukohal, aga mõistus loodab parimat. Huvitaval kombel idanevad ka kollased tomatitaimed kauem kui kollased paprikataimed.
Metsmaasikad "Yellow cream" ja "Regina" ning sidrunmeliss, mille ka topsikusse pistsin, pole veel elumärki näidanud. Küll nemad ka jõuavad.

Pottidesse jõudsid ka roniliilia ("Gloriosa Rothschildiana") risoomid, millega mul varasem kogemus puudub, aga pilt pakendil lubab küll imelist tulemust. Üks mugulatest oli juba kergelt pehme, mistõttu ei pruugi temast midagi tulla, aga... siiski, rohenäpu lootus säilib ka kõige hirmsamates olukordades.


Esmaspäeval (5.03) lõikasin metsikut pesakasti-õunapuud. Eks näis, kas ta otsustab nüüd mingit sorti olla, tuleb talle üritada midagi külge pookida või jääbki puhtalt lindude pärusmaaks. Öeldakse, et mida hõredam võra, seda parem. Mulle tulemus meeldib. Fotot "enne" ei mõistnud ma teha, kuid aimu tema tüve otsas kasvanud võsast saab siit (üleval paremal nurgas olev puu).
Lähima nädala jooksul on plaanis tagasihoidlikumaks lõigata ka "Paide taliõun" ja "Liivi kuldrenett", nendest tegin üle ukse ka enne-pildid (nimetamise järjekorras):
Hakkasin nüüd mõtlema, et kas peaks õunapuudel õied kevadel ära lõikama, et nad saaksid peale lõikust ja pikki õunakandmisaastaid natuke puhata ja kosuda, või piisab kosutamiseks ainult lõikamisest... Oma aia õunu tahaks ju ikkagi maitsta ja vili on kena viis näha, kuidas lõikus mõjus. :)

Õunapuude lõikamisega saab tutvuda muuhulgas ka Sakalas ilmunud artiklis.