teine külv

Veetsin õhtu elutoa põrandal mullakoti ja topsikutega ning eelpool nimetatud taimed said ilusasti kasvama.

Roosa miisusaba seemned olid lisaks paberpakendile ka kapslisse pakitud. Kõik 15 seemet ilusasti olemas. Öeldakse, et seeme tuleb mulda panna sama paksu mullakihi alla, kui seemne enda suurus on. Niisiis jäid väikesed miisusabad mulla peale - igasugune mullakiht oleks nendest paksem olnud.

... ja seega oli kohe näha, kui seemned idanema hakkasid.

Maasikaspinati seemned olid veel pisemad. Kui neist kõigist taim kasvab, saab sügisel mahla teha! Seeme sai alles mulda, mina aga kibelen juba kangesti marju maitsma.

Peiulill "Jolly Jester" üllatas oma kahevärviliste seemnetega. Nägid välja nagu mõned Jaapanist pärit kaunistutega söömispulgad. Nende õisi tahaks juba ka näha.

Eelmise kodu aias oli lilledele päikest vaid paar tundi päevas, nii et paljud kahjuks õitsema ei läinudki, aga see ei takistanud mind neid siiski kasvatamast. Nüüd on "Jolly Jesteriga" sama hirm, et äkki õisi ei tulegi, kuid püüan endale meelde tuletada, et uues aias on nii hommiku-, päeva- kui õhtupäike.

Kui otsustada äsja söödud meloni seemned ka idanema panna, ja siis avastada, et kodus pole enam ühtegi karpi, tuleb appi plastikust pudel. Üks külg lahti lõigata, muld sisse, ja tulemus missugune! Siinkohal soovitan kõigil pudeli silt sellest kohast alles jätta, kus on triipkood peal: saab peale taimede eemaldamist veel taara-automaadist raha kah tagasi.

Kuna kodus on remont, tuleb aeg-ajalt külastada ka ehituspoode... kus müüakse pisikesi nartsisse, kelle lihtsalt peab kevade tervitamiseks koju tooma.

Poes "leiunurgas" oli ka üks 50-sendine ratsuritäht - üks minu kauaihaldatud lemmikuid.

sula

Käib märtsi teine nädal. Otsustasin sahtlist kõik kinnised seemnepakid välja otsida ja vaadata, mille veel mulda võiks pista. Valituks osutusid:

roosa miisusaba (Ptilotus exaltatus Joey),
maasikaspinat (Chenopodium capitatum),
peiulill Jolly Jester (Tagetes patula Jolly Jester),
lavendel (Lavandula Hidcote Blue),
hiina aedaster (Callistephus chinensis pompon),
päevalill (Helianthus annuus Color Fashion),
vanikkuljus (Cobaea scandens),
mätashari (Celosia plumosa),
lobauba (Lablab purpureus).

Ootamatult lausa üheksale taimesordile hälli pakkuda võib teinekord keeruliseks osutuda... õnneks oli mingist ajast alles jäänud kaks tordikarbi kaant, kaks plastikust ühekordseks kasutamiseks mõeldud supikaussi, üks kirsstomatite karp, kolm salatikarpi ja hädapärast sai veel viimaseks anumaks pooleks lõigatud üks tühi mahlapakk - taaskasutus! Nüüd jääb veel õhtuseks ülesandeks kõik seemned mõnusasti sooja mulla sisse peita ja siis oodata-uudistada, kes neist esimesena rohekõrvad välja pistab.

Vahepeal jõudsin ka kuldreneti lõikamiseni. Selgus, et puu on palju haigem, kui esialgu välja paistis ja tegelikult tuleks ta üldsegi maha võtta. Kahju on küll, kuldrenett on hea õun ja uue puu kasvatamine võtab päris kaua aega. Suutsin hambad kokku suruda ja 1/3 puu võrast siiski säilitada. Kõige tervemateks osutusid üles kasvanud vesivõsud, millest ma siis omakorda pidin valiku tegema, et võra päris taevasse ei sirutuks. Lõpptulemusega olen päris rahul:

(võra on täitsa tipus, vasakult paistab naabrite puu)


Kõige suurem ära saetud oks


Lõigatud okste hulk kasvab

Aga toas kasvavad

Ja tärkasid ka pisikesed punased metsmaasikad (jälle varem kui kollased!)
Võrdluseks minu väike sõrm